Harilik murd
Harilik murd (ka murd) on kahe täisarvu a ja b jagatisena esitatud ratsionaalarvu avaldis kujul
- või
kus b ei ole 0.[1] Arvu a nimetatakse murru lugejaks ja arvu b murru nimetajaks. Neid eraldavat joont nimetatakse murrujooneks.
Juhul, kui murru lugeja on nimetajast absoluutväärtuselt suurem või sellega võrdne (|a|≥|b|), nimetatakse seda liigmurruks. Kui lugeja on nimetajast absoluutväärtuselt väikesem (|a|<|b|), siis nimetatakse seda murdu lihtmurruks.[2] Näiteks murrud 7/3, 10/10 ja 23/13 on liigmurrud, kuid murrud 2/3 ja 5/13 on lihtmurrud. Iga liigmurd on esitatav segaarvuna.
Tehted murdudega[muuda | muuda lähteteksti]
Liitmine[muuda | muuda lähteteksti]
Murdude a/b ning c/d summa on esitatav murruna
Murdude summa lihtsustub, kui selle nimetajal ja lugejal leidub ühiseid tegureid.
Korrutamine[muuda | muuda lähteteksti]
Murdude a/b ning c/d korrutis on esitatav murruna
Murdude korrutis lihtsustub, kui selle nimetajal ja lugejal leidub ühiseid tegureid.
Laiendamine ja taandamine[muuda | muuda lähteteksti]
Laiendamine[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Murru laiendamine
Murru lugeja ja nimetaja korrutamine sama nullist erineva arvuga. Vajalik liitmisel, kui nimetajad on erinevad.
Taandamine[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Murru taandamine
Murru lugeja ja nimetaja jagamine sama nullist erineva arvuga. Seda tehes jääb murru väärtus samaks.
Jagasime murru lugeja ning nimetaja kahega ja saime murru
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Abel, E. & L. Lepmann, 2010. Matemaatika mõisted gümnaasiumile (eesti-vene-eesti sõnastik). Tartu Ülikooli Kirjastus. 360 lk
- ↑ Kaasik, Ü. (2002). Matemaatikaleksikon. Tartu.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Harilik murd, KAE Kool